(3 minutit lugemist)
LibreOffice on hea näide projektist, mis elab ja hingab arendajate kogukonna toel. See on tasuta kontoritarkvara, mille juured ulatuvad OpenOffice.org’ini, kuid millel on nüüdseks oma selge nägu ja tee. Kuid milline arendusmudel selle taga tegelikult töötab? Ja kas avatud lähtekood tähendab automaatselt, et ärimudel puudub, nagu seda sageli (ehk ekslikult?) eeldatakse?
LibreOffice arendusmudel:
Kui waterfall eeldab, et kõik saab planeeritud juba alguses, siis LibreOffice elab hoopis teise hingamisega: plaanid muutuvad, vajadused muutuvad ja maailm muutub. Avatud arendus tähendab, et lõpptarbija ei ole passiivne ootaja, vaid aktiivne osaline. Ning see pole mitte hädaabinõu, vaid teadlik valik ja just niimoodi peaks arenema tarkvara, mis peab püsima ajaga kaasas. Seetõttu kohtame LibreOffice arenduses selgelt iteratiivset mudelit, mis sobib avatud lähtekoodiga kogukonnaprojektile suurepäraselt. Tüüpiline iteratsioon LibreOffice puhul algab soovist midagi parandada või lisada – näiteks täiustada .docx-failide ühilduvust või lisada mõni uus funktsioon kasutajaliidesele. Arendus toimub nö. “taktide” kaupa: iga uue versiooniga (siiamaani enam-vähem iga 6 kuu tagant) tuuakse kasutajateni midagi uut – ja sageli testitakse uusi arendatud funktsioone ka varajastes arendus- ja beetaversioonides.
LibreOffice puhul ei tehta iteratsioone mitte ainult tehnilise poole pealt, vaid ka kogukondlikult – tagasiside kogumine toimub pidevalt foorumites, IRC kanalites, maililistides ja sotsiaalmeedias. Kui mõni uus funktsioon kogukonna vaatest ei tööta või ei meeldi, siis järgmises iteratsioonis see üldiselt kas eemaldatakse, muudetakse või asendatakse parema lahendusega. See kõik annab kindluse vajadusel “nullida” mõni varasem suund ja alustada uuesti, mis on üks iteratiivse mudeli tugevaid külgi ja seda LibreOffice paistab päris oskuslikult ka rakendavat.
LibreOffice ärimudel:
Arendusest on põgusalt räägitud, ent nüüd võiks küsida, et “aga millest nad elavad?”
LibreOffice arendus tugineb tugevalt kogukonnale ning mittetulunduslikule organisatsioonile, mis kogub annetusi ja kasvatab sel viisil arendustiimi ning kasutajabaasi. LibreOffice taga olev The Document Foundation aga ise tarkvara ei müü. Kuid siin saame rääkida vaba tarkvara ärimudelite maailmas üsna levinud freemium-lähenemisest – isegi kui ehk mitte päris selle klassikalises mõttes. LibreOffice saab küll tasuta, kuid paljud organisatsioonid – eriti suurfirmad ja avaliku sektori asutused – ei taha lihtsalt tasuta tarkvara, vaid vajavad sinna juurde kindlust, mis kaasneb toe, nõustamise, migratsiooniteenuste ja võimalike muude arendustöödega. Siin tulevadki mängu LibreOffice ökosüsteemi kuuluvad ettevõtted nagu näiteks Collabora, CIB ja teised, kes pakuvad tasulist tuge ja spetsiaalselt testitud nö. “enterprise” versioone. See pole küll ehk päris sama, mis näiteks Spotify või Youtube, kus “tasuta” versioon on reklaamipõhine või piiratud funktsionaalsusega – LibreOffice’i kogukonnaversioon on endiselt täisfunktsionaalne. Kuid ärimudeli mõttes on siin siiski selge loogika: tasuta tarkvara loob turgu ja kogukonna, mille kõrvale saab pakkuda professionaalset teenust neile, kellel on vajadus või ressursid selle eest maksta.
Kokkuvõtteks:
LibreOffice on hea näide, kuidas iteraktiivne arendus ja freemium-ärimudeli sarnane toimimine saavad koos edukalt eksisteerida ja seda mitte tarkvarahiidude senise loogika järgi, vaid avatud maailma rütmis. pidev täiustamine + avatud koostöö + paindlik teenuspõhine ärimudel = jätkusuutlik ja hästi toimiv lahendus, isegi ilma miljonitesse ulatuva (turundus)eelarveta.
https://www.libreoffice.org/community/get-involved/
https://www.libreoffice.org/discover/libreoffice-vs-openoffice/
https://www.libreoffice.org/donate/
https://blog.documentfoundation.org/blog/2025/02/21/how-your-donations-helped-the-libreoffice-project-in-2024/
https://www.documentfoundation.org/
https://www.cib.de/en/office/
https://www.collabora.com/about-us/open-source/open-source-projects/libreoffice.html
https://www.investopedia.com/terms/f/freemium.asp
Lisa kommentaar