(4 minutit lugemist)
Naatan Nohik on noor ja hakkamist täis tarkvaraarendaja, kes on just valmis saanud oma seni kõige paljulubavama projekti – nutika, efektiivse ja hästi dokumenteeritud tarkvara, mis teeks selle kasutajate elu oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks. Kood on testitud, dokumentatsioon korras ja repo ootab publitseerimise nupule vajutamist.
Aga üks küsimus keerleb endiselt Naatani mõtetes: millise litsentsi alla see tarkvara siiski panna?
Ta seisab kolme valiku ees:
Ärivaraline litsents (EULA)
GNU GPL – tugev copyleft
BSD – ilma copyleftita
Iga ukse taga on justkui midagi head ja samas võivad tuua kaasa ka omad piirangud. Naatan teeb endale selgeks iga variandi, et teha teadlik valik.
EULA, ehk “Minu maja, minu reeglid”
EULA ehk ärivaraline litsents tähendaks Naatani jaoks seda, et tarkvara jääks täielikult tema kontrolli alla. Kasutajad võivad seda küll kasutada, aga lähtekood on lukus. Täpselt nagu Microsoft Word või Adobe Photoshop – kasutad, aga sisse ei näe ning kasutustingimused on täielikult arendaja määrata.
Naatani plussid:
Saab kogu tarkvaraga seonduva muuta (loodetavasti) tulutoovaks äriks (müük, subscription-mudel vms.).
Keegi ei saa tema lahendust “oma nime all” edasi arendada.
Suletud lähtekood piirab kolmandate osapoolte ligipääsu koodile, mis justkui võiks muuta selle turvalisemaks.
Naatani miinused:
Kogukonnalt tagasisidet ja arendustööd ei tule – kõik peab ise tegema, ehk kas muuhulgas ka turvalisus saab ikkagi päriselt piisavalt tähelepanu?
Vajab juriidilist tuge – kasutajaid tuleb hoida õiguspäraselt kontrolli all.
Ei meeldi neile, kes hindavad läbipaistvust ja avatud tarkvara filosoofiat.
Naatan mõtleb: “Kui ma tahan sellest äri ehitada, võib EULA olla täiesti mõistlik. Aga kas see pole mitte natukene… vanakool? Ja kas mul on piisavalt ressursse, et tagada seesuguse lahenduse võimalik skaleeritavus, säilitades mõistlike kulusid?”
GNU GPL, ehk “Koos loome ja koos jagame”
GNU GPL (General Public License) lubab kõigil Naatani koodi kasutada, muuta ja levitada – aga ainult siis, kui nad teevad seda samadel tingimustel. See tähendab, et igaüks, kes arendab tema tööriista edasi, peab samuti jagama seda vabalt ja koos lähtekoodiga.
Naatani plussid:
Kaitseb teda suurfirmade eest, kes võiksid koodi ära kaaperdada.
Loob tugeva kogukonna – arendajad saavad parandada, täiendada, testida.
Hea maine tarkvaramaailmas, kuna GPL on kui omamoodi läbipaistvuse ja usalduse kvaliteedimärgis.
Naatani miinused:
Mõned ärikasutajad võivad vältida GPL-tarkvara (ei taha ise oma koodi avalikustada).
Piirab integratsiooni projektides, kus suletud kood on vältimatu.
Mõni võib pidada copylefti liiga “nakkavaks”.
Naatan mõtleb: “Kui ma tahan ehitada avatud ja koostööpõhist ökosüsteemi, siis see võiks olla just see õige tee.”
BSD ehk “Tee, mida tahad – lihtsalt ära unusta ka mind mainida”
BSD-litsents (Berkeley Software Distribution) on minimalistlik ja paindlik: anna teada, kes on autor, ja kasuta koodi täpselt nii nagu tahad – ka ärilistes rakendustes, ilma lähtekoodi jagamata.
Naatani plussid:
Vähe piiranguid, seega potentsiaalselt rohkem kasutust, ehk kood levib kiiresti.
Sobib suurepäraselt ka ärimaailmas – isegi suletud lahendustes.
Ei sunni kedagi – pigem põhineb usaldusel kui reeglitel.
Hea võimalus endale nime teha, kuna võimalus oma koodiga osaliseks saada suurtes ja olulistes tarkvaratükkides, kus Naatani nimi saab kenasti üles märgitud.
Naatani miinused:
Keegi võib võtta tema koodi ja sellest suletud toote teha.
Ei tekita kogukonnale motivatsiooni panustada, kui pole otseselt “kohustust”.
Võib jääda tunne, et ta loob midagi väärtuslikku, mida teised lihtsalt võtavad ja kasutavad, ilma, et Naatan sellest midagi teaks ja saaks.
Naatani lõplik otsus sõltub aga eesmärgist:
Kui Naatan soovib raha teenida ja sealjuures kontrolli täielikult enda käes hoida, sobiks EULA.
Kui Naatan soovib arendamisesse kaasata kogukonda ja kaitsta avatuse põhimõtteid, sobiks GNU GPL.
Kui Naatani huvi on maksimaalne levik ja paindlikus kõigi jaoks, sobiks BSD
Naatan peab otsusel arvestama, et litsentsi valik pole lisaks pelgalt juriidiline vormistus, vaid ka väärtusotsus. See ütleb, kuidas ta oma loomingut maailmaga jagada tahab, ja milliseid suhteid ta tahab oma kasutajatega luua. Olgu see siis rangelt piiratud, solidaarselt jagatud või vabalt lendu lastud – oluline on teha teadlik valik, mis talle kõige mõistlikum ja südamelähedasem tundub.
Lisa kommentaar