ITSPEA25

Blog

  • Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis – Kas ka meie uneaeg on muutunud kaubaks?

    Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis – Kas ka meie uneaeg on muutunud kaubaks?

    (3 minutit lugemist)

    Eesti e-riigi teenused on saanud meie elu lahutamatuks osaks. Kuna kõik toimib sujuvalt, ei pööra me nii palju tähelepanu ka riskidele ega kahtle süsteemide turvalisuses. Me jagame andmeid ja teeme digitoiminguid justkui automaatpiloodil, süvenemata võimalikesse ohtudesse.

    See käitumismuster kandub edasi ka teistesse süsteemidesse ning see enesestmõistetav usaldus teeb meid haavatavaks – mida rohkem sõltume tehnoloogiast, seda enam peaksime olema teadlikud selle varjupoolest. Turvalisus ei ole iseenesestmõistetav, vaid nõuab pidevat valvsust ka siis, kui kõik tundub mugav ja lihtne.

    Kas see mugavus tuleb aga privaatsuse hinnaga? Ja mis on päriselt meie privaatsuse hind? Me elame ajastul, kus iga meie veebiklikk, kaardimakse ja sotsiaalmeedia postitus muutub andmeks, mida erinevad huvigrupid saavad oma kasuks ära kasutada. Jälgimiskapitalism ja digiaedik on reaalsus – aga kui suur probleem see Eestis tegelikult on?

    Mida meist kogutakse ja miks?

    Kui oled kasutanud internetis tasuta teenuseid, oled sa ise toode. Google, Meta ja teised tehnoloogiahiiglased teenivad miljardeid, müües reklaamijatele kasutajate andmeid. Globaalne veebireklaamiturg on koondunud väheste kätte, mis on viinud olukorrani, kus kohalikud meediaväljaanded ja sõltumatu ajakirjandus kannatavad. See omakorda soosib klikimeedia ja väärinfo levikut, mis mõjutab ühiskondlikke arutelusid ja demokraatiat laiemalt.

    Veelgi olulisem on sotsiaalmeedia algoritmide mõju meie maailmavaatele. Me ei märka, kuidas meie infoväli kujuneb masinate arvutatud mustrite järgi. Oled ehk kogenud, kuidas pärast kindla toote otsimist hakkavad sind internetis jälitama vastavad reklaamid? See on vaid üks pealtnäha süütu näide. Sama loogikat kasutatakse ka poliitilises kommunikatsioonis – inimesed saavad suunatud sõnumeid vastavalt oma profiilile, teadvustamata, et teised valijad näevad hoopis teistsugust narratiivi. Tulemuseks on killustunud infoväli, kus ühiskondlik ühtsus kannatab ja demokraatia muutub manipuleeritavaks.

    Tulevikustsenaariumid: must vs. valge tulevik

    Must, ehk negatiivne stsenaarium: Jälgimiskapitalism süveneb ning tehnoloogia suunab üha enam meie igapäevaseid otsuseid  – alates tarbimisest kuni poliitiliste valikuteni. Privaatsus muutub luksuseks, mida saavad endale lubada vaid need, kes oskavad ja suudavad end digimaailmas varjata. Sõnavabadus väheneb, kuna inimesed kardavad, et nende digitaalne jalajälg võib mõjutada nende tulevikuvõimalusi, olgu selleks karjäär, kindlustus või finantsvõimekus. Tehisintellekt ja andmeanalüütika ei teeni enam avalikke huve, vaid kitsaid korporatiivseid ja poliitilisi eesmärke, võimendades sotsiaalset ebavõrdsust ja diskrimineerimist.

    Valge, ehk positiivne stsenaarium: Digiplatvormid tegutsevad läbipaistvalt ning andmekaitse on jõuline ja tõhus. Kasutajad teavad täpselt, milliseid andmeid neist kogutakse ja saavad selle üle otsustada. Andmetest lähtuvad otsused teenivad avalikke huve ega kahjusta indiviidide õigusi. Privaatsus ei ole enam luksus, vaid inimõigus, mida kaitstakse seadustega ja mille rikkumised toovad kaasa reaalseid tagajärgi. Tarbijad mõistavad, et nende isiklikud andmed on väärtuslik ressurss ning neil on kontroll selle kasutamise üle – olgu selleks uneandmete jagamine spordikellatootjatele või tarbimisharjumuste analüüs, mis ei satu kindlustusettevõtete või tööandjate kätte.

    Tehnoloogia areng ise pole ei halb ega hea – küsimus on selles, kelle huvides ja millistel tingimustel seda kasutatakse. Digitaalne mugavus ei tohiks tulla privaatsuse ja vabaduse hinnaga.

    https://novaator.err.ee/1609248540/jalgimiskapitalismis-tehakse-uni-kaubaks
    https://stat.ee/et/uudised/internetti-kasutab-929-eesti-leibkondadest-sotsiaalmeedia-jarjest-populaarsem
    https://www.err.ee/937509/meediafirmad-reklaamiraha-liigub-facebooki-ja-google-i-kaudu-eestist-valja
    https://novaator.err.ee/1608456221/facebook-lukkab-lapsevanemaid-ja-vaktsiinivastaseid-keskporandale-kokku

  • Traditsiooniline meedia uue meedia ajastul: Kes kohaneb, kes mitte?

    Traditsiooniline meedia uue meedia ajastul: Kes kohaneb, kes mitte?

    (2 minutit lugemist)

    Uue meedia pealetulek on muutnud mängureegleid traditsioonilistele meediakanalitele. Järjest digitaalsemaks muutuvas maailmas peavad traditsioonilised meediumid kohanema, et säilitada oma mõju, jõuda uute sihtrühmadeni ning püsida konkurentsivõimelised.
    Kuid kui oskuslikult nad seda ikkagi teevad?

    (Pealtnäha) edukas uue meedia kasutaja: Ekspress Grupp

    Ekspress Grupp on hea näide meediakontsernist, mis on suutnud uue meedia võimalusi nutikalt kasutada. Nende lipulaev Delfi on tugev tegija nii interaktiivses veebiuudiste maailmas kui ka sotsiaalmeedias. Nad panustavad aktiivselt erinevatesse digiformaatidesse – taskuhäälingud, videoklipid ja muu interaktiivne sisu on saanud nende strateegia lahutamatuks osaks.

    Finantsnäitajad kinnitavad, et nende digistrateegia pole pelgalt nähtav, vaid ka majanduslikult edukas. 2023. aastal teenis Ekspress Grupp 73,1 miljoni eurose müügitulu juures 3,7 miljonit eurot kasumit. See viitab sellele, et digitaalne suund on end ära tasunud.

     

    (Pealtnäha) mitte nii edukas uue meedia kasutaja: Postimees Grupp

    Postimees on samuti tugevalt esindatud veebiuudiste, sotsiaalmeedia ja digisisu vallas. Kuid finantsnäitajad näitavad, et nende tegevus pole olnud sama edukas kui konkurendil. 2023. aastal oli Postimees Grupi müügitulu 30,65 miljonit eurot, kuid aasta lõpetati 1,72 miljoni eurose ärikahjumiga.

    Sellest võiks teha järelduse, et Ekspress Grupp on oskuslikum uue meedia kasutaja. Kuid tegelikkus pole nii must-valge. Seesugune digikanalite tõhususe hindamine nõuaks süvitsi minevat analüüsi, sh võrreldavaid turunduslikke mõõdikuid, näiteks orgaanilise kasvu ja kasutajate kaasatuse osas.

    Samuti on oluline mõista meediakontsernide omavahelist seotust. Postimees Grupp on osa MM Grupist, mille aastakäive ületab miljardi euro piiri ning millele kuuluvad ka Apollo Grupp, Megameedia Grupp ja Duo Media Networks, mis haldavad mitmeid tele- ja raadiokanaleid. Seetõttu ei saa ühe meediaväljaande tulemusi vaadelda isoleeritult – grupiettevõtted toetavad üksteise tegevust ning nende finantsiline ja strateegiline mõju ulatub kaugemale kui üksikute kanalite numbrid. Lisaks võib teatud platvormidel tagasihoidlikum uue meedia kohalolu olla teadlik ja sihipärane otsus, mis teenib kontserni üldist strateegiat.

     

    https://delfi.ee
    https://postimees.ee
    https://www.egrupp.ee/
    https://delfimeedia.ee/
    https://postimeesgrupp.ee/ettevotted
    https://mmgrupp.ee/portfoolio
    https://www.aripaev.ee/ettevote/64520/postimees-grupp-as
    https://www.err.ee/1609255236/digitulu-kasvatanud-ekspress-grupp-sai-mullu-3-7-miljonit-eurot-kasumit

  • Internetiajastu püsivad ja kadunud nähtused

    (2 minutit lugemist + 2:30 video)

    Kõigi kiuste püsiv e-post

    Internet areneb ja muutub pidevalt. Paljud tehnoloogiad ja praktikad, mis omal ajal olid revolutsioonilised, on tänaseks pea täielikult kadunud, samas kui mõned varajased lahendused on säilitanud oma tähtsuse ka aastal 2025. Üks selliseid on e-mail, ehk e-kiri, mille ajalugu võib teatud vaatenurgast hakata arvestama isegi 19. sajandi keskpaigast. Nimelt kui lähtuda sellest, et “e” tähistab elektroonilist suhtlust, võiks telegraafi pidada üheks esimeseks elektrooniliseks kirjasüsteemiks, kuna sõnumite edastamine toimus ju elektronide liikumise kaudu.

    Kui aga keskenduda nö. modernsele e-kirjale, mis põhineb arvutivõrkudel ja vastavatel sideprotokollidel, võib lugeda selle alguseks 1971. aastat, mil Ray Tomlinson saatis esimese e-kirja. Kuigi vahepealsete aastate jooksul on tekkinud rohkelt alternatiive sõnumite vahetamisel, mis on sageli tõhusamad ja mugavamad, on e-post endiselt laialdaselt kasutusel ning selle kasutajate arv on jätkuvas stabiilses kasvus.

    Allolev video oli asjakohane juba 10 aastat tagasi, kui hakkasin seda oma tööalastes ettekannetes kasutama, kuid on seda veelgi enam täna. See toob suurepäraselt esile, kui sügavalt on e-post meie igapäevaellu juurdunud ning kui visa on see kaduma ka olukordades, kus on ammu olemas efektiivsemaid alternatiive.

    Useneti tõus ja langus

    1971 aastal panid Duke’i ülikooli tudengid Tom Truscott ja Jim Ellis aluse Usenetile – hajutatud võrgustikule, kus kasutajad said postitada sõnumeid temaatilistesse uudirühmadesse. See kontseptsioon meenutab tänapäevaseid hübriidlahendusi veebifoorumitest ja sotsiaalmeediaplatvormidest nagu näiteks Reddit, kus erinevad aruteluteemad on samuti koondatud sarnaselt alamrubriikidesse.

    Usenet levis kiiresti, eriti teadusringkondades ja tehnikaentusiastide seas. 1980ndatel ja 1990ndate alguses oli see peamine platvorm, kus jagati uudiseid, arvamuslugusid ning isegi tarkvara.

    Usenet erines varasematest suhtluskanalitest, kuna see ei olnud tsentraliseeritud – sõnumeid jagasid ja sünkroniseerisid omavahel rohked serverid üle maailma, ilma et oleks olnud ühte kindlat keskset serverit. See avatud ja hajutatud struktuur muutis Useneti üheks Interneti ajastu eelkäijaks.

    2000ndate algusest hakkas Useneti populaarsus aga kiiresti langema, kuna veebifoorumid, sotsiaalmeedia ja otsingumootorid võtsid üle suure osa selle varasemast funktsionaalsusest. Lisaks hakkasid mitmed internetiteenuse pakkujad Useneti ligipääsu piirama või täielikult eemaldama, viidates sellele, et seda kasutati üha enam piraatluseks ja rämpsposti levitamiseks. Viimaste seas eemaldas Google Groups 2024. aasta veebruaris võimaluse postitada Useneti gruppidesse.

    Sellest hoolimata on Usenet jätnud Interneti arengusse olulise jälje, olles justkui esimene sotsiaalvõrgustik, mis defineeris paljud tänapäeva veebikogukondade põhireeglid. Erinevalt e-postist, mis on jäänud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, on Usenet aga tasapisi unustusse vajunud.

    https://www.multicians.org/thvv/mail-history.html
    Email Innovation Timeline (Elizabeth Feinler, John Vittal) 01.07.2022
    https://www.zdnet.com/article/the-rise-and-fall-of-usenet-how-the-original-social-media-platform-came-to-be/
    https://today.duke.edu/2010/05/usenet.html

  • Kui lahendus on ajast ees – või lihtsalt tobe?

    (3 minutit lugemist)

    Olen alati olnud tehnoloogiahuviline ja mäletan hästi aega enne tänapäevaste nutitelefonide tulekut. Eriti eredalt on meeles see elevus, mida tundsin oma esimese seesuguse telefoni üle, mis võimaldas kasutada GPRS-ühendust ja mis avas ukse laia Internetti tolleaegsest “moodsast” nuputelefonist. See oli ka üks tehnoloogiline läbimurre, mis inspireeris meid koos sõbraga 00’ndate keskel looma liikluseteemalist portaali liiklus.net.

    Sel ajal oli Eestis suureks probleemiks aina kasvavad autovargused, mistõttu arendasime lisaks tavapärasele uudisteportaalile ka WAP-lehekülje, mis andis kasutajatele võimaluse teha päringuid sõidukite numbrimärkide alusel Politsei andmebaasist. See võimaldas kahtlast sõidukit märgates kiiresti kontrollida, et kas tegemist on näiteks varastatud autoga. Samal ajal tekkis ka idee arendada navigeerimist hõlbustav lahendus, mis võimaldaks juhtidel jagada reaalajas infot liiklusolude, teetööde ja muude oluliste tegurite kohta – et autojuhid ei peaks lootma üksnes hommikustele raadiouudistele, kus põgusalt liikluspiirangutest räägiti, vaid saaksid kõik ise ühiselt panustada kiiremasse ja turvalisemasse liiklusesse läbi värskeima info operatiivse jagamise ja tarbimise. Tänapäeva mõistes kõlab see üsna Waze’i moodi, eks? Paraku ei võtnud meie lahendus tol ajal veel vedu.

    Ilmselt jäi puudu nii pealehakkamisest teostuse osas kui ka kindlast veendumusest, et idee võiks tõesti õnnestuda. Samuti ei olnud sel ajal laiemalt kättesaadavad tehnilised võimalused veel selleks piisavalt küpseks saanud. Ainult uudisvoogudele tuginedes ei tundunud lahendus piisavalt uuenduslik, kuid GPS-i kasutamine tähendanuks eraldiseisva ja kalli vastuvõtja olemasolu ja selle kaabliga ühendamise vajadust telefoni külge, mis võimalust omakorda toetasid vaid vähesed mudelid. Kogu süsteemi haldamine nuputelefoni ja pisikese ekraani kaudu oleks lisaks olnud ka kohmakas ja ebamugav. Kõik see komplektina tundus sel hetkel lõpuks lihtsalt nii tobeda ideena, et kõike eelpool mainitut kaaludes, tundus endalegi naljakas, et kuidas küll selline mõte üldse tekkida sai – me ei näinud, kuidas sel kujul oleks meil mingigi võimalus saada seda kasutama piisaval hulgal autojuhte, et oleks võimalik pakkuda päriselt väärtust lahenduse kasutajatele ja jõuda mingisugusegi edasise orgaanilise kasvuni.

    Samas ei osanud me ka eales ette näha, kui kiirelt ja mis suunas see maailm juba järgmisel hetkel muutuma hakkab. Vaid paar aastat hiljem raputas iPhone’i turuletulek kogu mobiilimaailma – nutitelefonid muutusid puutetundlikuks, kasutajasõbralikuks, kiire interneti ja arenenud sensoritega seadmeteks, mis võimaldasid mugavalt reaalajas andmete jagamist ja tarbimist viisil, mida meie tollasele platvormile planeeritud lahendus poleks kuidagi suutnud pakkuda. Edasine on juba ajalugu – lühikese ajaga mängiti ümber kõikumatuna näivad positsioonid mobiilitootjate ridades. Innovaatilised arendajad, kes selle momentumi ära tabasid, kasvasid suurteks tegijateks, samas kui need, kes jäid kinni oma senistesse lahendustesse ega kohanenud muutustega, kaotasid kiiresti oma konkurentsieelise.

    Aga eks tagantjärele oleme ju kõik targad. 🙂