(3 minutit lugemist)
Kui sageli mõtleme sellele, kuidas tavaline IT-töövahend on kasutatav inimesele, kes ei näe, ei kuule, ei saa käsi kasutada või peab kasutama liikumiseks ratastooli? Tõenäoliselt mitte kuigi sageli – ja see ei ole etteheide, vaid peegeldus ühiskondlikust reaalsusest. Erivajadustega inimeste jaoks on ligipääs IT-le aga palju rohkem kui pelgalt mugavus – see on sageli eluliselt tähtis tee iseseisvuse, hariduse, töötamise ja eneseteostuse suunas, mis tänase digiajastu eel nii hästi kättesaadav ei olnud. Ühest küljest võime ju mõelda, et suurepärased võimalused on täna juba olemas, ent kui hästi need tänaseks nii tavaliseks ja enamikele meist iseenesest mõistetavaks saanud tööriistad tegelikult suudavad kohaneda eriliste vajadustega ka kasutatavuse poolest?
Lihtne tõde: paljud puuetega inimesed juba tegelikult saavad ja tahavad kasutada tavaseadmeid. Põhjus? See annab liikuvuse, sõltumatuse ja võimaluse olla osa samast digitaalsest ökosüsteemist nagu kõik teised. Spetsiaalsed lahendused (nt punktkirjamonitorid või eriklaviatuurid) võivad küll olla täpsemalt kohandatud, ent need on kallid, raskesti kättesaadavad ja tihti halvasti ühilduvad muu süsteemiga. Siin peitub paradoks – parim tugitehnoloogia ei tohiks olla märgatav, vaid integreeritud, vaikne taustajõud, mis võimaldab inimesel oma eesmärke saavutada.
Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, näiteks suurte keelemudelite ja eestikeelsete lugemissüsteemide arendamisel. Need on suurepärased näited nö. “vaiksetest taustajõududest” – tehnoloogiatest, mis ühtaegu lihtsustavad kõigi kasutajate elu ja on samas hädavajalikud nendele, kellel on erivajadusi. Just sellised universaalsed, kõigile kasulikud lahendused kasvatavad huvi ja motivatsiooni tehnoloogiat arendada nii praktilisuse, mugavuse kui ka ligipääsetavuse vaates.
Kokkuvõttes: Parimad tehnoloogilised lahendused ei ole mitte need, mis luuakse vaid erivajadustega inimesi arvestades, vaid need, mis lihtsalt töötavad paremini kõigi jaoks. Just nagu postituse pealkirjaski välja toodud lihtne kaldtee ei ole ainult ratastoolis inimestele, vaid ka lapsevankrit lükkavatele vanematele, jalgratturitele, käruga kaupa vedavatele kulleritele ja ükskõik kellele teisele, kes ühel või teisel põhjusel eelistab/vajab seda treppidest liikumise asemel. Kui IT-süsteemid ei toimi ilma eraldi lisaseadmeteta, siis võibolla ei ole probleem mitte kasutajas, vaid süsteemis endas.
Tuleb tunnistada, et eelnev kogu kirjeldus võib olla mõneti lihtsustatud vaade ning tegelikkuses seisame silmitsi ka märksa keerukamate väljakutsetega. Isiklikult usun, et riiklikul tasandil tuleks senisest enam toetada ja rahastada ettevõtteid ning algatusi, mis keskenduvad mahukatele ja innovaatilistele teadusuuringutele, mille eesmärgiks on parema tuleviku kujundamine. Eriti olulised on need lahendused, mis suudavad aidata ka neid, kellele loodavad standardlahendused ei saa paraku olema kättesaadavad.
Heaks näiteks võib tuua maailmas juba teatud tuntust kogunud ja reaalseid tulemusi näidanud ettevõtted, nagu Neuralink, mis võimaldab mõttejõul sisestada teksti ja juhtida hiirekursorit, või Argus II, mis annab nägemispuudega inimestele võimaluse tajuda ümbritsevat maailma bioonilise silma abil. Sellised tehnoloogiad vajavad aga veel arvestatavat arenguaega, enne kui need muutuvad massidele kättesaadavaks, mistõttu on riiklik arendustugi nende edasises arengus ülioluline.
Toetades sihipäraselt ka meie kohalikke teadusmahukaid ja innovaatilisi ettevõtteid ning uurimisprojekte, loome eeldused, et Eestigi suudaks tulevikus pakkuda ja eksportida murrangulisi tehnoloogiaid ka rahvusvaheliselt. See aitaks muuta tipptasemel lahendused kättesaadavaks kõigile, kes neid vajavad, ning toetaks teadmistel põhineva, eduka ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Sellise strateegilise lähenemise mõju oleks oluliselt ulatuslikum kui see, mida näeme täna.
https://www.cortigent.com/argus-ii
https://www.popsci.com/visual-simulation-lets-you-see-world-through-bionic-eyes/
https://neuralink.com/
Lisa kommentaar